IPHEPHA LESIBILI (P2)
Lenkondlo ikhuluma ng mabonakhashane utsandvwa nguwo wonkhe umuntfu. Itsi nayivulwa wonkhe umuntfu afune kuyibukela. Kusukela ekuseni kuhlalwa embikwamabonakh tindzaba temhlaba netemmango. Tindzaba tikhulunywa ngetilwimi letehlukahlukene.
Bantfwana babukela tinhlelo
Labadzala babukela imidlalo leyehlukahlukene kumabonakhashane.
Mabonakhashane ufinyelela nob
uphindze uhlakaniphe ube nengcondvo lekhaliphile. njalo nja yalenkondlo ngobe lichaza kutsi imfundvo isikhiya lesikuvuematfuba emphumelelo emphilweni?
ngiyo lengakwenta kutsi ube nelikusasa lelihle.
kakhulu nalenkondlo ngobe ikhuluma ngetinsuku letingu-16 lapho khona kusuke kukhankhaselwa kucedvwa kwekuhlukunyetwa kwebafati nebantfwana.
angaya kulamanye emave afundze letinye tilwimi ngeke aluyekele lulwimi lwakhe.
Utsi nobe angaba sem lokusenhlitiyweni yakhe, utawusebentisa lulwimi lwakhe.
Utsi lulwimi lwakhe ngilo lalusebentisako nakafuna kuva imibono yakhe.
bantfwana , emabhungu netintfombi labashonelwe tihlobo tabo.
Kuhlanyelwe' ligama lenhlonipho lelisho kungcwaba.
labasebenta kungcwaba. (Nalokunye lokwemukelekako)
bahlupheka. (Nalokunye lokwemukelekako)
lekubukenwe nayo.
Ludvweshu: kuphambana
Luvutfondzaba: lapho indzaba ifika esicongweni saloko kuletigameko lebeticangene sekuncobe sinye kuphela.
Siphetfo: kusonjululwa kwenkinga le yonkhe.
Bahlolwa a lesemukelekile senoveli,- ngatiphi tizatfu. Indzaba nemibono yembhali iyayiveta ka yakhe kutetsamelilwati takhe.
ladla naye liphalishi lobekabulala bantfwana bakhe.
bangehlukana/ abentiwa imitsi yaTintfombi njll.
tintfombi. Sib: kuco kwecwaya bantfwana baLaMagagula, njll. tibonelo tifanele titsatfwe encwadzini.
kangakanani.
yabuyela esimeni lesetayelekile sekutsandvwa yindvodza yakhe.
babanga sikhokho/ LaMagagula utsetsisa Khetsiwe kutsi uhlupha bantfwabakhe. Ludvweshu lwa ngenhlupheko labukene nayo.
ngoba ubukene nenkinga kusukela ekucaleni kwendzaba kuyofika esiphetfweni.
encwadzini. Sib:
Ek emngcwabeni wefika wabaphosela emapulangwe wahamba. kushiswa kwetindlu taTintfombi. (kubili kuphela)
kuhle kwelitfumba lelikhanywe laphuma nebovu njengeligama lencwadzi.
lephuma kuhulumende.
Lushawulo wacosha unina ekhaya wema nemkakhe Tintfombi.
Bahlolwa b yekutijabulisa yini nobe cha. Lokunye lebekuhlosiwe bafundzi labangakuveta kungafaka ekhatsi loku lokulandzelako:
Kubavula emehlo kutembangave,
Kufundzisa,
Lulwimi,
Kutiphatsa kwebalingisi,
Sitayela sembhali, njll.
Sib. Kubavula emehlo kutembangave bangabhala ngaloku lokulandzelako
Intsandvo yelinyenti
Kukhetfwa kwelikomiti l
Kucamba emagama emigwaco, emagumbi ekufundzela,
Kusebenta kwemakhansela,
Kuphakelwa kwetinsita, njll.
Bahlolwa wendzabambhalo. Lokunye lokubalulekile kuphawula ngemphumelelo nobe kwehluleka kwembhali ekubhaleni lenoveli ibe yaloko labakukhetsile (Kubavula emehlo kutembangave).
angekho yena asekudzingisweni lapho wafundza khona nesikolo.
endleleni yakhe amvimbela, kusukela ekucaleni kuze kube sekugcineni kwalenoveli.
bakhulume emaciniso, bangatsi nangabe kukhona labangahambisani nako kutembusave babese bacintimbangi tabo.
imisebenti baye emadolobheni bayowufuna umsebenti, lapho bafike bakhe khona imikhukhu.
sewufike esicongweni semphilo yakhe, lapho wayicala khonahlupheka aze abaleka nasendzaweni yakubo.
Kulamavi umbhali unetifiso tekutsi bonkhe bantfu bakhelwe tindluletikahle, letitabenta batishaye tifuba. Loku kumenta ahambisane nemtsetfosisekelo nobe kungeke kwenteke kutsi bonkhe batitfole kanye kanye letindlu.
banike nengcikitsi yayo.
ngayo nengcikitsi.
Simo sesikhatsi lomdlal ngayo nengcikitsi.
Simo sekuhlalisana nend lekuphilwa ngayo neligalelo lako engcikitsini.
batjele Nkhanise lonkhe liciniso ngemvelaphi yakhe kuze kuvikeleke umbango.
tasebukhosini atikhulunywa ngunobe ngubani.
Loko bebakwenta ngoba bangati kutsi Nkhanise akasuye wakaNhlapho unina wefika naye atetfwele.
Nkhanise liciniso ngabe umbango awuzange ube khona futsi ngabe Nkhanise akafanga.
umbhali laveta ngayo badlali, bagcile kuleti letibalwe embutweni nekutichaza kabanti kutsi tishoni.
Walilandzela ligama lakhe ngo bakhe lwati lolunyenti.
Utsi yena uphila imphilo y
Lekucanjwa kwemagama etikhungo ufuna kugcinwe wona lawo lakhona.
Abengumntfwana longeva n wendzaba - besekele sihloko - basho kutsi umbhali uphumelele nobe akakaphumeleli kuveta labalingisi asebentise lamasu labaliwe.
wesikolo.
Kunikana ematfuba nakukhulunyiswana.
Umsebenti wathishela nalokunye lokunga ludvweshu. Sib: ludvwe
Kuphikisana ngekutibandzakanya kwabodokotela netinyanga emfundvweni yebantfwana, njll. 
Satile wahamba ebusuku, wacala kubhema nekunats kusebentisa tidzakamiva, kungalali ekhaya, nalokunye lokungakabalwa lapha lokwemukelekako. - Mlandzeli wacala kunatsa nekuhamba ebu lesingekho emtsetfweni.
njll. Sib.
sendzawo
Lendzaba yentek tikolo nekharikhulamu lensha yemfundvo lemiselwe emakhono.(simonhlalo sesikhatsi)
badlali batfola imivuzo yaloko lebebakusebentela kamatima.
Batjele utfola umphumela lomuhle wetifundvo takhe.
Mlandzeli wagcina ejele atfola umvuzo wekuganga.
ngebuhle nemisebenti yabodokotela. Buthishela - Shabalala uchaza buhle
SICHIBIYELO A
LULWIMI LWASEKHAYA
EMAMAKI
LULWIMI
Sakhiwo, kutselelana emanti kwemibono kanye nesetfulo. Lulwimi, umoya. Nesitayela lesisetjentisiwe endzabenimbhalo.
Kunekubumbana kwesakhiwo.
Imibono yakheke kahle yatfutfukiswa ngemalengiso.
Lulwimi, liphimbo nesitayela kuvutsiwe kungemalengiso.
Licophelo lelisetulu
Imibono ilandzeleka kalula.
Lulwimi, liphimbo nesitayela kulungile kuhambisana nenjongo.
Umbhalo wetfulwe kahle.
Lokuncomekako
Singeniso nesiphetfo naletinye tindzima kubumbene.
Imibono iyevakala
Lulwimi, liphimbo nesitayela kulungile.
Lokwenetisako
Kunebufakazi lobutsite besakhiwo.
Kunemaphutsa lambalwa elulwimi, liphimbo nesitayela lokufanene.
Lokulingene
Kunemaphutsa elulwimi.
liphimbo nesitayela akuhambisani nenhloso yembhalo.
Lokuyincenye
Kwetfuleka kabi nekungahleleki kwesakhiwo kwenta imibono ingevakali.
Emaphutsa elulwimi.
Nesitayela lesingakalungi kwenta umbhalo longenamphumelelo.
Lokungenamphumelelo
Kulikhuni kubona kutsi sihloko silandzelwe.
liphimbo nesitayela lokungakalungi.
Lokuncomekako
Ukhombisa kuvisisa abuye ahumushe sihloko ngalokuncomekako.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Unikete imibono levakalako, kepha ayikesekelwa yonkhe ngendlela lelindzelekile.
Kunebufakazi bekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokuncomekako.
Lokwenetisako
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako. lamanye emaphuzu awakahlolisiswa
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Lokwenetisako
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako. lamanye emaphuzu awakahlolisiswa
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Lokuncomekako
Ukhombisa kuvisisa abuye ahumushe sihloko ngalokuncomekako.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Unikete imibono levakalako, kepha ayikesekelwa yonkhe ngendlela lelindzelekile.
Kunebufakazi bekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokuncomekako.
Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Lokwenetisako
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako. lamanye emaphuzu awakahlolisiswa
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Umtamo lolingene wekuphendvula umbuto.
Imphendvulo ikhombisa lwati loluncane ngesihloko.
Imibono ayenelisi kunekusekela lokuncane lokuchamuka enkondlweni. - Umfundzi usengakaluvisisi luhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Lokulingene
Lokuyincenye
Akavisisi sihloko.
Imphendvulo inekuphindzaphindza kulesinye sikhatsi iphumile esihlokweni.
Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Lokungenamphumelelo
Wehlulekile kuphendvula sihloko.
Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
SICHIBIYELO B
I-Rubhrikhi yekuhlola I eseyi yeTemibhalo-(25 emamaki)
EMAZINGA
LOKUCUKETFWE 
KUCHAZWA KWESIHLOKO,
KUJULA KWEMIBONO, KUSEKELA NEKUVISISA UMSEBENTI LOMELE WENTIWE.
KUHLELEKA KWEMISEBENTI NEKUSENTJETISWA KWELULWIMI. LUHLAKA, SAKHIWO KULANDZELANA NEKWETFULWA KWEMIBONO
Lizinga 7
Emamaki
Sihloko usivisisa ngalokujulile.
Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokuphelele.
Kunemibono lenembako levakalako lesekelwe ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Luhlobo lwembhalo nencwadzi lefundvwako ukuvisisa kahle.
Emamaki
Singeniso nesiphetfo kubhaleke kahle kakhulu.
Imibono lebalulekile ihlelwe kahle kakhulu yasekelwa ngalokuvakalako.
Lulwimi, ithoni nesitayela kukhomba kucabanga lokutfutfukile, lokuncomekako nalokwemukelekako.
Lizinga 6
Licophelo Lelisetulu
½ - 11½ Emamaki
Sihloko sichazwe ngendlela lekhomba kuvisisa umsebenti. Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokwanele.
Imphendvulo inemininingwane yonkhe ledzingekako.
Imibono levakalako minyentana.
Isekelwe kahle ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Luhlobo lwetemibhalo nencwadzi ukuvisisa kahle.
Licophelo lelisetulu
Emamaki
Indzaba ihleleke kahle.
Singeniso nesiphetfo kuhle kakhulu.
Imicondvo, nemibono yakhe ilandzeleka kalula.
Lizinga 5
Lokuncomekako
Emamaki
Indzaba ikhomba kuvisisa nekusichaza kahle sihloko.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Leminye imibono levakalako iniketwe yasekelwa ngekucaphuna encwadzini, kodvwa hhayi ngalokunembako
Tikhona tinkhomba tekuvisisa luhlobo lwetemibhalo kanye nencwadzi lefundvwako.
Emamaki
Singeniso, siphetfo, naletinye tindzima kuhleleke ngalokukhomba budlelwane bemicondvo.
Lulwimi, ithoni, nesitayela kuyancomeka futsi kuyemukeleka.
Lizinga 4
Lokwenetisako
Emamaki
Sihloko sichazwe ngalokwenetisako kodvwa akakhoni kudzingidza tonkhe tinhlangotsi.
Ikhona leminye imibono lesekela sihloko.
Cishe yonkhe imibono yesekelwe kodvwa lobufakazi abusibo lobujabulisako.
Luhlobo lweTemibhalo nencwadzi ukuvisisa kancane.
Lokwenetisako
Emamaki
Tikhonyana tinkhomba tekuhleleka kwendzaba.
Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi.
Sikhatsi lesinyenti tindzima cishe tibhaleke kahle.
Lokulingene
Emamaki
Imphendvulo ayinalo lisasasa, ayihehi.
Imphendvulo ikhomba kusivisisa kancane sihloko.
Imibono ayivakali kahle futsi uyisebentisa kancane incwadzi kwesekela imibono yakhe.
Umfundzi akaluvisisi kahle luhlobo lwembhalo noma lencwadzi lefundvwako.
Lokulingene
Emamaki
Imibono ayikahleleki ngalokukhomba kuhambelana kwemicondvo.
Kunemaphutsa ekuhleleni tindzima.
Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi.
Ithoni nesitayela akuhambisani nenhloso yalombhalo.
Lizinga 3
Lizinga 2
Lokuyincenye
Emamaki
Imibono ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Incwadzi akayati kahle neluhlobo lwetemibhalo akaluvisisi kahle.
Lokuyincenye
Emamaki
Kweswelakala kwesakhiwo kwenta imibono ingalandzeleki.
Lamaphutsa lamanyenti avele ente le eseyi ibe ngumbhalo longakaphumeleli.
Lizinga 1
Emamaki
Imphendvulo inako kuhambelana nesihloko kodvwa imibono ilandzeleka kalukhuni.
Kulesinye sikhatsi ayihambelani nesihloko.
Imibono lemincane lekhona ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Kuvisisa luhlobo lwetemibhalo noma incwadzi lefundwvwako kusezingeni leliphansi kakhulu.
Emamaki
Kulukhuni kubona kutsi uphendvula ngesihloko labutwe ngaso.
Kute luhlaka nesakhiwo.
Kute tindzima noma kuchumana kwetindzima noma kwemicondvo.
Lizinga lekusebentisa lulwimi liphasi kakhulu.
